Archive for the Lühijutt Category

Parkimisprobleem

Posted in Lühijutt, SF with tags , on May 26, 2010 by metsavana

Humoorikas ja teravmeelne lühilugu sellest kuidas Arthur Crunchi
nimeline pisisuli paneb Snerdi multidimensioonilisest parkimiskambrist pihta ühe väga eriskummalise liikumisvahendi ning segadusest mis selle tõttu puhkeb.

Tegemist on “Kaheksanulliste” järel minu teise lemmiklooga vanadest Horisontidest. Jutu headust tõestab küllap ka fakt, et Ulmekirjanduse baasis on kõik hindajad jaganud sellele eranditult viis punkti.

Tahtsin Parkimisprobleemi tegelikult digitaliseerida juba pikemat aega (Kuradi püsilugeja Lauri soovitas ka seda teha), kuid kavalad Horisondi kujundajad olid suutnud kaks lehekülge selliselt sättida, et minu OCR programm jooksis nende peale lihtsalt kokku. Võtsin nüüd viimaks kätte ja trükkisin need lehed lihtsalt käsitsi raali. Head lugemist, loo leiab sellelt lingit.

Advertisements

Kaheksanullised

Posted in Lühijutt with tags , , on March 30, 2010 by metsavana


Selle postitusega avan Kuradis uue rubriigi kus hakkavad aegajalt ilmuma mõned aastakümmneid tagasi kuskil ajakirjasabas ilmavalgust näinud lühijutud.

Avaldamisõigusi blogil muidugi ei ole kuid loodan siiralt, et piraatlus kuriteo karmust aitab ehk leevendada asjaolu, et tegemist on juttudega mis kuskil kogumikus ilmunud pole (ehk ükski kohaliku kirjastuse tulu reaalselt ei kannata). Lisaks ei teeni Kurat nende juttude avaldamisest sentigi. Peamiseks eesmärgiks on ikka propageerida ja levitada head ulmet ning mine tea, ehk aitab mõni siin avaldatud lugu hoopis tekidada huvi ja suurendada mõne autori raamatute läbimüüki. Igaljuhul! Kui mõni autor, kirjastus, autori esindaja jne leiab, et sooritatud on koletu kuritegu intellektuaalse omandi suhtes siis võib julgelt sellest kommentaarides teada anda, koristame häiriva teksti maha.

Loo Kaheksanullised avastasin 1968a Horisondist peale seda kui olin kõik Elva kolm raamatukogu ulmest puhtaks lugenud ning lõpuks viimases hädas  vanade ajakirjade poole pöördusin.  See jutt suutis omalajal mind ikka tõsiselt rabada, võib ehk isegi öelda, et maailmapilti nihestada. Maalase seal väljapakutud aktsioomid pakkusid aga matemaatika tundides, kus ma mitte midagi toimuvast aru ei saanud ja peamiselt vihikuservadele orbiidil tiirlevaid kosmosepommitajaid joonistasin, teatavat lohutust.

Loo peategelaseks on turist-kosmonaut kes otsustab elektroonilise giidi soovitused põrgu saata ning pisut omal käel ühel planeedil ringi vaadata. Õnnetuseks osutub seal asuv ja väidetavalt majajäetud robotitekoloonia täiesti elus olevaks ning “tulnukal” tekib kohalike uudishimulike raalidega konflikt erinevate maailmavaadete tõttu.

Tervikliku jutu leiab siit lingilt.